23. märtsil 2011 rööviti Liibanoni idaosas asuvas Bekaa orus seitse eesti jalgratturit. Napid ja vastuolulised teated parimas elueas meeste pantvangistamisest tõid esmakordselt täie tõsidusega Eestis avalikkuse ette ja päevakorda pantvangiteema. Meie meestel läks hästi. Kõik pantvangidraamad nii hästi paraku alati ei lõppegi.
Selles kogumikus on lisaks eestlaste pantvangistamise loole veel kümme sel sajandil enim tähelepanu äratanud pantvangide lugu. Need lood näitavad, kui palju vastakaid ...

Loe lähemalt

12. jaanuaril 2010 toimus Haiti saare idaosas 7,0-magnituudine maavärin, mille purustuslik mõju tabas suures osas pealinna. 16. märtsil 2010 avalikustatud ametlikel andmetel hukkus maavärinas 222 570 inimest , vigastada sai 310 928 ja teadmata kadunuks jäi 869 inimest. Ent samas kuulis maailm kümneid imelise pääsemise lugusid, teiste hulgas ka eestlase Tarmo Jõeveere lugu.
5. augustil 2010 toimus Tšiilis San José kaevanduses varing ning 33 kaevurit jäid kaevanduse sissepääsust umbes viie kilomeetri ...

Loe lähemalt

Autor kirjutab: “Suvel 2009 hakkasin inventeerima oma failimajanduse laoriiuleid. Inventeerisin ning avastasin hulgaliselt ajakirjanduslikke tekste. Lugesin ja korrastasin, liitsin ja lahutasin neid, kuni tõdesin, et näed sa, eneselegi ootamatult üks kogumik jälle koos. Sellega olin sujuvalt lahendanud nii mõnegi endale esitatud eale vastavalt totra, kuid vägagi eksistentsiaalse küsimuse. Kirjastaja võib ju lubada, et kingib endale ümmarguseks sünnipäevaks ühe raamatu. Ja ongi 50 nagu naksti tähistatud.

Loe lähemalt

Eesti poliitilise süsteemi nõrkust iseloomustab enim, et rahvast esindama võivad pääseda täiesti juhuslikud ja võhiklikud isikud. Nagu kõigest 166 häälega ja asendusliikmena Tallinna Linnavolikokku sattunud Jüri Pino.
Aastatel 2007–2009 oli Pino nii-öelda rahvasaadik, millisel postil saavutas ainukest tähelepanu vaid sellega, et oli kõige suurem puuduja ega esinenud ühegi sõnavõtuga.
Neid mittemidagitegemisi see tema kokkuseatud paskervill (paskervill on peaaegu seesama, mis paskvill, ...

Loe lähemalt

Veebilehekülje /Ghostvillage.com/ asutaja Jeff Belanger toob lugejani “Kummituslood”, mis pakuvad põnevaid tõendeid ja elavat arutelu ühes inimkonna suurimas ja saladuslikemas küsimuses: mis juhtub pärast surma? Kirjutatakse muuhulgas ajaloolistest kummitustest, surmalähedastest kogemustest, meediumitest,
spiritismist, kummituseküttidest ja paljudest salapärastest juhtumistest.
1999. aastal loodud veebilehe/ Ghostvillage.com/ ülesandeks on üleloomulike nähtuste ja kummituste valdkonnas ...

Loe lähemalt

Targad inimesed on iga rahva õnn ja rõõm. Ajakirjaniku asi on nende mõtteid ja põhimõtteid levitada. Targad mõtted ei lähe vanaks.
Osa selle raamatu lugusid on pärit veel ajast, kui ajakirja Pikker toimetaja Raik Aarma koer oli päevad läbi toimetuses ja võttis osa ka kinnistest parteikoosolekutest. Enamik on hilisema aja intervjuud. Kunagi ilmunud lugudele on lisatud tänaseid tähelepanekuid. Lisaks veel autori enda arvamusi ilmaelust ning toimetustele tulnud kirju, kus on aega tabatud.

Juhan Kristjan Talve ongi võrdlemisi kibe autor, kuid see kibedus ei võrsunud mitte pahatahtlikkusest, vaid murest. Pealegi tasakaalustab seda teravmeelsus ja suurepärane huumorimeel. Ühe-kahe tema kirjutise lugemine annab ainet mõtisklusteks, on huvitav ja hariv. Terve kogumik kirjutisi on aga ekskursioon lähedasse ja samas juba üksjagu kaugesse (lähi)minevikku, midagi intellektuaalse seiklusturismi taolist. Ümbernurga heietamist ega keerutamist ei ole, kõik öeldakse otse välja ja igaüks saab nii, ...

Loe lähemalt

Selles raamatus on 13 kriminaalset tegu, mis pandi toime Eestimaal. Iga kurjategija viib kuriteopaigalt endaga midagi kaasa, kuid jätab sinna endast ka midagi maha. Olgu need siis jala- või sõrmejäljed, padrunikest, kuul, hambakild, sülg, sperma, veri, riidekiud, sõiduki pidurdusjälg või autoratta külge kleepunud puuleht. Et kuritöö jälgi leida, hakkavad tööle kriminalistid, politseiuurijad, eksperdid.
Neid kriminaalseid lugusid lugedes saate te teada, kuidas kohtuarst ohvri vigastused tuvastab, ...

Loe lähemalt

See jutt ei tule kuigi pikk, sest et mina, reavõitleja Jaan Tamm, langesin juba esimesel sõjasuvel. Mind matsid poolpõlenud külast kokkuaetud kolhoosnikud soojal septembripäeval külakalmistu nurka kaevatud ühishauda. Seda tööd juhatas elatanud staabiveltveebel ühest saksa tagalaüksusest, kes oma paksusest, kuumusest ja laibalehast hingeldas ning ropult vandus. Meid magab siin üldiselt vähe, mitte nii nagu Hilovos, kuhu on maetud peaaegu terve Eesti pataljon. Nagu öeldud, saatis meid viimsel teekonnal ...

Loe lähemalt

Ärni ja Mihkli monoloogid muhulaste elust ja tegemistest, mis oma aktuaalsust pole tänaseni kaotanud.

Panso on ise kirjutanud: "See naljakas kirjatöö on kõike muud kui reisiraamat. Ta võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta saunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule. Siis tuleb. Teistpidi on ta reisija raamat, kuna kirjutajaks on olnud inimene, kes väga armastab reisida."

Nende kaante vahel on mitmed Eesti üldsust vapustanud kuritööd aastatest 1995-2001. Kokku 25 kriminaalset lugu, mis toime pandud mitte maade ja merede taga, vaid meie armsal kodumaal.

Raamatus "Kriminaalne Eestimaa" on 21 kriminaalset lugu, mis pole korda saadetud kuskil kaugel merede ja mägede taga, vaid ikka siinsamas meie armsal Eestimaal. Ja seda mitte hallil Vene ajal, vaid taassündinud Eesti Vabariigis. Põhiliselt aastail 1996–2000, mil süüdlasi karistati veel kriminaalkoodeksi järgi. Teiste lugude hulgas on ka meid kõiki vapustanud näitleja Sulev Luige ja teenistuskohustuste täitmisel tapetud politseinik Sergei Pärna mõrvalood. Alates 1974. aastast ajakirjanikuna tegutsev ...

Loe lähemalt