Eesti rahvakunsti iseloomustab rõivaste, igapäevaesemete, ehete, kingituste jm kaunistamine õnnemärkide ja mustritega. Maagilistel märkidel oli tõrje- ja kaitsefunktsioon ning peremärgi või ornamendita esemeid peeti võõraks ja ohtlikuks.
Siit raamatust leiate 12 lõikekirjade ja täkkeornamentikaga kirjatud põnevat eset Eesti Rahva Muuseumi kogudest koos õnnemärkide selgituste, Janika Turu illustratsioonide ja Mikeda Kai luuleridadega, mis samuti neist märkidest inspireeritud.
 

Juba aastakümneid on paranormaalsete nähtuste uurijad ja meediumid pühendunud saladusteloorist läbitungimisele ja teispoolsusega kontakti loomisele. Olgu kummitused surnute hinged, ajaaknad või muust aegruumist pärit olendid, nende ebaloomulik kohalolek on meis alati tekitanud hirmu ja lumma. See kummituste ajaloo illustreeritud raamat viib lugeja põnevale reisile läbi kummituste päritolu ja kultuuri.
 

Maailmas on väga palju toite, mis on saanud nime inimese, suguvõsa, linna, riigi või mõne piirkonna järgi. Pärisnimelisi ehk isiku- ja kohanimelisi toite on arvatavasti tuhandeid, keegi pole neid kunagi kokku lugenud.
On olnud kuulsaid inimesi, kes said omanimelise toidu just sellepärast, et nad olid juba kuulsad. Kuid on ka selliseid inimesi, kelle tegi kuulsaks just nendenimeline toit.
Paljudel nimelistel toitudel on põnev ja huvitav ajalugu, kusjuures sageli on nende toitude tekkimise kohta mitu erinevat varianti, mõne puhul isegi kuni kümme.
Olgu...

Eestlased on kirjarahvas juba mitu sajandit. Iga laps ja täiskasvanu mäletab oma esimest aabitsat. Milline oli aga eesti rahva esimene aabits? See pole päris täpselt teada.Vanim meie päevini säilinud ABD-raamat pärineb aastast 1694. Just sellest käesolev aabitsaraamat algabki. Ta juhatab lugejat mööda Eesti aabitsa ajaloo rada. Iga aabitsa kohta on raamatus kaanepilt ja lühike tutvustus. Järgnevad erinevate lehekülgede pildinäidised ja tekstid. Visuaalselt ja ka sisuliselt on raamat kirju, sest ühtede kaante vahel on 5 sajandi jagu erinevaid aabitsaid, millest eesti...

Lendsõnad on üldkasutatavad tabavad väljendid, aforismid, mõtteterad ja muud käibekeelendid, mis lähtuvad kirjandusest või silmapaistvate tegelaste ütlustest.
Lendsõnadeks on saanud ka piiblitsitaadid, mõne rahva kaudu laiemalt tuntuks saanud kõnekäänud ja vanasõnad ning läbi ajaloo keerdkäikude teatud mõistedki.
Siia raamatusse kogutud lendsõnad on meelelahutuslikuks meeldetuletuseks, et me ei unustaks oma kõne- ja kirjakeele sõnavara huvitavate ja ajast aega kestvate lendsõnadega rikastada.

Miks peaks magama minema, kui tähtsad tegemised pooleli jäävad?
Missuguseid vigureid on varuks kuul ja teistel taevakehadel?
Kuidas loomad ööpimeduses hakkama saavad?
Raamat ööst tutvustab pimeduse saladusi taevavõlvist meresügavusteni, indiaanlaste muinaslugudest magamise teadusliku uurimiseni.

Käesolev raamat annab põhjaliku ülevaate saja aasta jooksul toimunud muutustest Eesti talumajade ehitamises ja arhitektuuris.
Saame teada, mida tõi maaelus kaasa talude väljaostmine mõisaomandusest ning nende iseseisvumine ning kuidas kohanes põline rehemaja uute nõudmistega.
Suur ülevaade on talude õuedest ja õuehoonetest, millest kõige silmapaistvamad maa- või paekivist ehitatud karjalaudad ja tallid.
Seni vähetuntud teemana on sisse toodud ka eri aegadel toimunud arhitektuurivõistlused uute sobilike taluelamute ja teiste hoonete projektide...

„Toompea teejuht“ on mõeldud lugejatele, kes huvituvad arhitektuurist ning kel on aega ja tahtmist Eesti vaatamisväärsustega omal käel tutvuda. Raamat aitab olulise paremini üles leida ning annab huvitavat infot nii sõnas kui pildis.

Koer on üks vanemaid koduloomi. Sajandite jooksul on ta erinevatel põhjustel jäädvustunud ka ajalooallikatesse – mõnikord peategelase, mõnikord kõrvalise tegelasena.
Käesolev raamat pühendubki koerale kirjalikes allikates ja fotodel, mis pärit Rahvusarhiivist.
Leiate nii tõsisemat kui lõbusamat lugemist koeraga seotud kohtuasjadest, riigiteenistusest, maksupoliitikast, haigustest ja paljust muust.
Tähtis koht on raamatus fotodel, kus läbi ajaloo lisaks inimesele ka koera jäädvustatud.

Vātsyāyana on öelnud: „Seda teost ei tohiks käsitleda pelgalt oma ihade rahuldamise vahendina. Inimene, kes tunneb armuteaduse põhimõtteid, hoiab au sees dharma’t, artha’t ja kāma’t ning austab teiste inimeste kombeid, valdab meisterlikult ka oma meeli.
Teisisõnu saavutab intelligentne ja mõistlik inimene, kes praktiseerib nii dharma’t, artha’t kui ka kāma’t ega muutu oma kire orjaks, edu kõiges, mis ta ette võtab.“
„Kāmasūtra” esines pikki sajandeid vaid teksti kujul. Alles 15. sajandil hakati erinevaid seksipoose illustreerima...