"Tahan teile vanade päevade pärandusest ühe kena jutu vesta, mis sel ajal sündinud, kui veel murud muistsel kombel neljajalgsete ja suliliste keeletarkust kuulsid…"

Nii algab raamat, kus jutte eesti tuntud jutuvestjatelt Fr. R. Kreutzwaldilt, Ernst Peterson-Särgavalt, August Jakobsonilt, Juhan Kunderilt, Matthias Johann Eisenilt jt. Need on kokku võtnud tuntud eesti lastekirjanik Eno Raud. See on jutuvara, mis ei aegu.

Suurepäraste piltide ja huvitava elulise sisuga väikelasteraamat armastatud lastekirjanikulult Aino Pervikult. Raamatuga tähistame ka Aino Perviku 80. sünnipäeva 22. aprillil.

…Üks rändav kassiemme sai aru, et kohe sünnivad talle armsad pojakesed. Pahasti oli aga see, et rändaval kassiemmel ei olnud kodu ega pesa, kus ta pojakesed oleksid võinud sündida ja kasvada. Kassiemme pidi kiiresti leidma kodu. Parajasti oli kevad. Linnud sebisid õhus ringi, kandsid noka vahel kõrrekesi ja ehitasid usinasti ...

Loe lähemalt

Piia ja Mati isa sai tädilt päranduseks vana koltunud lehtedega raamatu. Kui lastel sellest raamatust koolis juttu tuleb, selgub, et tegemist on erakordselt hinnalise teosega. Raamat pannaksegi Metsatuka gümnaasiumi raamatukogus näitusele välja.

Ühel saatuslikul ööl raamat varastatakse. Politseinikud ei leia kuriteopaigalt sõrmejälgi ega asitõendeid. Raamatu omanikud, kolmanda A klassi õpilased Piia ja Mati koos kaheteistkümnenda klassi Pauliga alustavad ise detektiivitööd. See aga viib neid Eestist ...

Loe lähemalt

Kreekamaalt on pärit suurem osa muinasaja tuntumaid müüte ja legende.
Selles raamatus leiate iidsetest aegadest meieni jõudnud lugusid kaheteistkümnest Olümpose jumalast.
Vanade kreeklaste jumalad olid nii välimuselt kui ka tegudelt väga sarnased tavaliste surelikega.
Jumalatelgi olid omad nõrkused ning ilmeksimatud ei olnud nemadki. Kuid ülekohtusel teol polnud õigustust ei jumalate ega lihtsurelike puhul.
Vanad kreeklased leidsid kõikväelistele olümplastele koha oma igapäevaaskelduste ...

Loe lähemalt

See raamat on ilmunud lasteraamatusarjas "Kuldne kodu" 1945. (?) aastal.
…Öö läbi, õhtust hommikuni, oli valanud vihma nagu oavarrest. Maapind oli ligunenud pehmeks, puud, põõsad ja kõik rohuliblekesed olid kaelani märjad. Mõnes kohas metsa vahel heinamaal seisis vesi loikudena.
Väike piibeleheneitsi, veel pisem kui kõik pöialpoisid ja päkapikumehed, põlvitas suurel kivil märjas rohus ja nuttis.
Mispärast ta vaeseke nuttis?
Vihm oli tema maja üle ujutanud. Nüüd kükitas ta siin ...

Loe lähemalt

Suures hallis
soojas sallis,
keha ümber villavatid,
kaela ümber pehmed rätid,
sada sõlme kukla peal,
veereb vaevaliselt seal
ema kallis silmatera
nagu kera.

Tuntud lasteluuleraamatus „Kubujuss“ on lisaks nimiluuletusele veel luuletused „Kaie nukk“, „Vurrkann“ „Kaarli „värav““,  „Ütle „Jah““,  „Anu ja kanad“ jt toredad, klassikas loetud lood. Uued mõnusad pildid on igale luuletusele joonistanud Anne Linnamägi.
Autorist ka. ...

Loe lähemalt

See väike laste sussi sisse mõeldud päkapikuraamat trükiti valmis esmakordselt juba 1933. aastal Viljandis ning see ilmus sarjas „A. Suurkask´i lastekirjandus“. Avaldatud raamat pärineb Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogust, oleme pildi kõik uuesti töödelnud ja luuletused natuke kaasajastanud, et ka tänapäeva lapsed saaksid päkapikkudest rohkem aimu. Sest päkapikud on ju läbi aegade ikka ühesugused mõnusad mehed.

Päkapikumaailm on täis põnevaid tegelasi ja saladusi.
Need, kellele meie jõuluajal poolpimedas peale satume, on jõulupäkapikud.
Kuid ekslik oleks arvata, et päkapikupere vaid jõulupikkudest koosneb.
Sageli jäävad päkapikud oma pisikese kasvu tõttu meile märkamatuks.
Või on meil nii kiire, et ei oska neid lihtsalt tähele panna.
See raamat siin on tõestuseks, et kes oskab näha, võib leida erinevaid päkapikke ka mujal kui kuuse all või aknalaual.
Raamatus esinevad: ...

Loe lähemalt

Väike jääkaru Polli tegi pika reisi ümber maailma koos lumekristall Kristallikuga. Vahepeal on toimunud aga maakera globaalne soojenemine ja vaid üksikud olulised ehitised üle maailma ulatuvad veel veest välja. Nendega Polli tutvubki, kuuldes juurde Kristalliku lugusid inimestest, ajaloost, loodusest. Raamat on hariv ja õpetlik. Ning õnneks osutub üleujutatud maakera vaid Polli unenäoks... Sigurður Örn Brynjolfsson / Siggi on sündinud 1947. aastal Reykjavikis. Töötanud Islandi Vabariigis ja välisriikides ...

Loe lähemalt

Selles raamatus on 99 igihaljast mängu koos reeglite, mängijate arvu ja mängimisõpetusega igale eale: korvpallimängud, võrkpallimängud, jalgpallimängud ja kõik muud pallimängud. Tagaajamismängud, hiilimismängud, jooksu- ja osavusmängud. Hüppamis- ja keksumängud. Eraldi talvised mängud ja väikeste laste mängud. Raamatu lisaväärtuseks on kujundus, kus fotode ja esemetega kokku sulatatud kaasaeg ja ajalugu, andes raamatule omalaadse ajatu albumi kuju.

Täide läheb Jüri kõige suurem soov. Jüri saab oma toa. Jüri isa ja ema ostavad nimelt oma perele uue kodu. Uus kodu on kena maja mereäärsel tänaval. Jüri otsustab teha oma sõpradele soolaleivapeo. Soolaleivapeol aga juhtub nii mõndagi. Sarjas „Tirilinna lood” on ilmunud: „Aiapidu roosiaias”, „Tirilinnas algab kool”, „Kui sa näed korstnapühkijat”, "Krokodill", „Piknik Ristineemel”.

Kõik selle raamatu kaante vahel olevad lood ei ole päriselt juhtunud. Õigupoolest on paljud neist küll päriselt juhtunud, kuid vahest natukene teistmoodi, kui Ilmar Tomusk on kirja pannud.
Mis saab väiksest Jürgenist, kes ei oska esimesse klassi minnes isegi oma nime kirjutada?
Kuidas läheb perel, kus isa on kaotanud töö ning pank tahab nende korteri müüki panna?
Mismoodi lõpeb terve klassitäie lastega merehätta jäänud laevaloksu merereis?
Mis juhtub tüseda ärahellitatud ...

Loe lähemalt

Selles raamatus avaneb väikese tüdruku Liisbeti päev. Ilon Wiklandi joonistused näitavad ühe tubli lapse igapäevaseid askeldusi: söömine, potil käimine, riietumine , mängimine jne kuni magamaminekuni välja. Leelo Tungal lisab neile tegevustele asjakohased ja mõnusad luuletused. Raamat on mõeldud päris väikestele lastele ja nende vanematele.

Liisbet töötab käruga –
kärule teeb säru ta.
Kärinaga sõidab käru
koridoris siia-sinna.
Seni kestab möll ja maru, ...

Loe lähemalt

Selles raamatus tegutseb väike tüdruk Kata, kes aitab oma emal koduseid töid teha. Mis võiks veel toredam olla, kui põrandapesemine, lillekastmine, poeskäimine jne kuni koogitegemiseni välja. Leelo Tungal lisab neile tegevustele asjakohased ja mõnusad luuletused. Raamat on mõeldud päris väikestele lastele ja nende vanematele.

Tragi tüdruk on me Kata –
aitab kõiki nurinata.
Põrandat ta pesi, uhas –
nüüd on põrand nõnda puhas,
et võiks liugu lasta seal

Loe lähemalt

Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega on meil sündinud suur kogumik „Laste rõõm“, kus esindatud eesti lastekirjanike ja kunstnike parimad teosed läbi aegade, kokku ca 40 kirjaniku ja 30 kunstniku looming. Teose I osas on eesti lastejutte ja luuletusi aastatest 1860–1980, iga tekst on illustreeritud just sellel tarbeks kunagi valminud joonistusega. II osa (1980–2011) valmib järgmise aasta kevadeks. Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Anne Rande kirjutab raamatu tutvustuseks: „Tegime raamatut ...

Loe lähemalt

„Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. Ümber saare seisid igas kandis teravad kivid ja veealused salakarid. Nende vahel pahises ja vahutas vesi. Saarel kasvasid kõverad ja haralised männid. Männikualune oli täis mustikavarsi, lagedatel kohtadel kasvasid aga teravate okastega kibuvitsapõõsad. Saare randa kivide vahele tegid merelinnud oma pesad. Peale lindude elas saarel veel ainult Kunksmoor.“ Selles raamatus on jutud „Kunksmoor“ ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ koos Edgar Valteri ...

Loe lähemalt

Merihobu kohvik hakkab pakkuma soovijatele piknikukorve. Esimese piknikukorvi saavad kingituseks viis head sõpra, Roosi, Reti, Jüri, Jaap ja Max. Nad lähevad piknikule Ristineemele. Seal aga juhtub midagi väga erakordset.

„Lõpuaktus” on lõbus lugu sellest, mis võib juhtuda ühe täiesti tavalise kooli lõpuaktusel. Raamat annab võimaluse rõõmsaks taaskohtumiseks Ilmar Tomuski eelmistest raamatutest pärit Volliga, kes on vahepeal paar aastat vanemaks ja kõvasti targemaks saanud. Samuti kohtute uuesti ka põhikooli seljataha jätnud Johannesega, kelle elust nii mõndagi põnevat välja koorub.
Lisaks nendele saate tuttavaks mitme asjaliku ametimehe, õpetaja ning terve trobikonna toredate poiste ja tüdrukutega, ...

Loe lähemalt

See raamat on kõigile väikestele tüdrukutele, kellele meeldib roosa värv. Emma on jänkutüdruk, kellele meeldib roosa värv. Tal on palju ilusaid roosasid asju. Need on kõik raamatusse joonistatud. Kuid mis võiks veel roosa olla?

Igal õhtul, kui mamma Markust magama pani, oli neil selline jutt. “Kas täna loeme või räägime?” küsis mamma. “Räägime,” arvas Markus. Ja mamma rääkiski. Täppideta lepatriinust, lõbusast rohelisest bussist, uudishimulikust vihmapiisast; karupojast, kes pelgas igat krõbinat; padjast, kes igatses püüri jne. Kõik need jutud on nüüd selles raamatus ning kui mõnel lapsel uni ära kaob, saab ta mõnusalt aega veeta lugusid kuulates või ise lugedes.

Mänguasjad, millest raamatus räägitakse, pärinevad enamasti 20. sajandist. See sajand ei olnud eesti rahva jaoks just rahulik periood.
Ometi sündisid nii rahututel kui rahulikumatel aegadel alati lapsed, ikka oli kellegi lapsepõlv ja mänguaeg.
Nagu kõik vanad asjad, peegeldavad ka vanad nukud, karud, kiikhobud ja tinasõdurid tolleaegseid kasvatuspõhimõtteid, iluarusaamu, sotsiaalseid suhteid. Vanad mänguasjad mäletavad lapsi, kellele nad kunagi kuulusid.
Nad on näinud lapsi suureks ...

Loe lähemalt

See raamat on pühendatud kõikidele isadele, kes veedavad puhkuse koos oma perega. Ja teevad seda Eestis. Kuigi loo alguses võtab perekond vastu üksmeelse otsuse veeta perepuhkus Hispaania päikeserannikul Costa del Solis, leiavad nad end ühel päeval hoopis Lääne-Virumaalt Parakatkust. Parakatku oli aga kunagi kuulus seal elutsevate karude poolest. Esialgu kohtub perekond küll vaid hiirega, aga karud ei jää tulemata. Maaelu on lõbus, huvitav ja – ohtlik.

Ilus suureformaadiline lasteraamat tuletornikass Liisust. Kas Liisul õnnestub päästa oma poeg tormise mere käest?
Ruth Brown on Inglismaa tuntud lasteraamatuillustraator ja ise ka tekstide autor. Tema teoseid on tõlgitud enam kui 30 keelde. Tegemist on lihtsate kuid põnevate tekstide ja silmatorkavate piltidega raamatutega, mis jõukohased lapse esimeseks tutvuseks kirjandusmaailmaga.

Kui keegi juhtub nägema korstnapühkijat, siis tuleb tal kiiresti võtta oma nööbist kinni ja ruttu midagi salaja soovida. Soovi teistele öelda ei tohi ja nööpi ei või lahti lasta enne, kui on ära nähtud kolm mundrikandjat. Kui kõik on tehtud õigesti, läheb soov täide.
Sõbrad Roosi-Reti-Jaap-Jüri-Max näevadki ühel ilusal päeval korstnapühkijat. Nad soovivad salasoovi ja haaravad pihku nööbi, kuid keda ei ole, need on mundrikandjad Tirilinna tänaval. Mundrikandjate otsimisega tuleb näha ...

Loe lähemalt

Tirilinnas juhtub uskumatu lugu: Reti näeb Tirilinna pargitiigis krokodilli! Keegi ei usu, et Reti nägi tõepoolest päris krokodilli.
Peaaegu mitte keegi. Ometi on Retil sõbrad, kes tema sõnades ei kahtle: Roosi, Jüri, Jaap ja Max. Ja siis on veel Knut, kes teab krokodilli kohta ühte-teist rääkida.

See on esimene eesti autori raamat, kus Ilon Wiklandi poolt loodud illustratsioonid. Leelo Tungla jõululuuletused suuretele ja väikestele koos Ilon Wiklandi piltidega loovad tõelise pühademeeleolu.

Esimene “Sipsik” ilmus 1962. aastal, nii et esimesed Sipsiku lood on kirjutatud peaaegu 50 aastat tagasi. Vahepeal on elu ikka hästi palju muutunud. Toona oli ju televiisorgi uus ja huvitav asi ja värviteleviisorist alles unistati. Selles raamatus siin on kõik Sipsiku lood, ja nad on just sellised, nagu nad alguses kirja pandi. Ning nende illustratsioonidega, mid kõik hästi mäletavad-tunnevad.

Piret Raua kunstnikuraamat kogu perele härra Linnust, kes ei hooli linnuelust. Ta tahab elus midagi huvitavamat korda saata. Raamatus on tähtsal kohal illustratsioonid. Piret Raua kunstnikutööd on tunnustatud ka rahvusvaheliselt, seepärast ilmub raamat ka inglise keeles “Mister Bird´s Story”

Roosi on kuueaastane ja sõidab suvel koos vanematega Saaremaale.
Saaremaa on tema lemmikkoht. Mitte et kodus igav oleks, kuid Saaremaal juhtub Roosiga alati põnevaid asju, mida mandri peal ilmaski ette ei tule. Ainult Saaremaal saab juhtuda, et Roosi koos issi-emmega lossivangiks jääb, onu Rongaga vigurijuttu ajab ja pargi kõlakoja laval luuletusega esineb.

Raamatus „Tirilinnas algab kool” on juttu viiest heast sõbrast. Kõik nad elavad väikeses linnas, mille nimi on Tirilinn. Jutul on ka oma eellugu, see on kirjas raamatus „Aiapidu roosiaias”. Seal veel viiendat sõpra ei ole. Viies sõber ilmub välja alles selles raamatus. Siin tulebki juttu sellest, kuidas Roosi, Jaap, Max ja Jüri saavad Retiga lähemalt tuttavaks ja headeks sõpradeks.

Sarjas „Tirilinna lood” on juttu viiest heast sõbrast. Kõik nad elavad väikeses Tirilinna linnas.
„Aiapidu roosiaias” on sarja esimene raamat. Esimeses raamatus viiendat sõpra veel ei ole. Viies sõber ilmub välja alles siis, kui algab kool.
Esimeses raamatus on juttu sellest, kuidas Max ja Roosi peavad oma seitsmendat sünnipäeva.

Raamatule “Loomabeebits” saab eraldi juurde osta ka värvimisvihiku. Julgustava eesõna noorele joonistajale on kirjutanud Navitrolla. Vihikus on ka Leelo Tungla luuletused, mille illustratsioonid saab laps ise ära värvida.

Suureformaadiline beebits on lõbus vaadata ja lugema õppida, sest loomapildid on joonistanud Navitrolla ja luuletused kirjutanud Leelo Tungal. Beebitsa juurde on võimalik osta ka värvimisvihik, kus kõik pidid samad, kuid vaid mustvalge joonega.

Haapsalus vanaema majas on tore olla. Seal elab väike Ilon oma parima sõbra Sammeliga. Sageli käivad nad linnas avastusretkedel. Ühel päeval kuulevad nad mahajäetud majast appihüüdeid ja tõttavad sinna...
Ilon Wiklandi seni kõige värskem raamat, mis ilmus Rootsis 2007. aastal. Nüüd esmatrükk eesti keeles.

Minu nimi on Ella ja ma käin esimeses klassis. Meil on päris kihvt klass ja hästi mõnus meesõpetaja. Õigemini küll ta oli hästi mõnus, aga viimasel ajal on ta miskipärast veidi närviliseks muutunud. Sest ta abiellus ja sai lapse. Aga meie oleme ju ka tema lapsed, koolilapsed. Ja meiega tal igav ei hakka. Ei hakka teil ka. Ja kui mu laheda klassi tegemistest edaspidigi teada tahate, andke teada, siis lasen järgmised raamatud eesti keelde tõlkida.

Minu nimi on Ella ja ma käin esimeses klassis. Meil on päris kihvt klass ja hästi mõnus meesõpetaja. Õigemini küll ta oli hästi mõnus, aga viimasel ajal on ta miskipärast veidi närviliseks muutunud. Sest ta abiellus ja sai lapse. Aga meie oleme ju ka tema lapsed, koolilapsed. Ja meiega tal igav ei hakka. Ei hakka teil ka. Ja kui mu laheda klassi tegemistest edaspidigi teada tahate, andke teada, siis lasen järgmised raamatud eesti keelde tõlkida.