Selle raamatu autor on Eesti pikima ametiajaga aukonsul USAs Jaak Treiman. 1986. aasta märtsis määras Eesti diplomaatia legend, peakonsul suursaadiku ülesandeis USAs Ernst Jaakson Jaak Treimani aukonsuli ametisse ning seda ametit peab ta tänaseni.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel avaldatud raamat annab ettekujutuse terve põlvkonna kodumaalt lahkuma sunnitud eestlaste saatusest ning avaldab Eesti iseseisvusvõitluse ja välisteenistuse ajaloo seni rääkimata fakte ja seiku.
Jaak Treiman kõneleb ise raamatu saamisloost nii: „Kui mu ema oli 93aastane, veensin teda osa võtma Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Eesti esinduse 2011. aastal korraldatud mälestuslugude konkursist “Elust uuel kodumaal”.
Eesti iseseisvuse koidikul, 1918. aasta veebruaris sündinuna kasvas ema üles Võrus ja abiellus Teise maailmasõja ajal mu isaga. Eraldi põgenesid nad sõja ajal Rootsi, ema koos kolmekuuse minuga süles. Pärast kolme ja poolt aastat ajutist peatumist Rootsis suundusime Põhja-Ameerika kaudu Austraaliasse. Elanud neli ja pool aastat maakera kuklapoolel, sõitsime aurulaevaga Ameerikasse. Ema kirjutas oma elust ja sellest pikast teekonnast sellele konkursile loo ning sai kolmanda koha.
Ema mälestused ongi raamatu „Võlulehviku tuules“ selgroog. Kodus oli helilindil säilinud isa meenutusi, mu vanemad olid alles hoidnud dokumente ja kirju, mõned neist veel 1943. aastast. Seda vara aitasid digiteerida Stanfordi Ülikooli raamatukogu Balti ja Eesti uurijad. Panin need kokku, lisasin vahetekstid ja hilisemast ajast ka mu enda mälestusi.
Kirjutasin juurde peatüki, mis räägib sellest, kuidas Eesti tolle aja esidiplomaat ja omariikluse õigusjärjepidevuse hoidja Ernst Jaakson nimetas mind 1986. aastal  aukonsuliks Los Angeleses.
Eraldi on juttu Eesti, Läti ja Leedu iseseisvusvõitlusest Ameerikas 1980. aastatel. Sealhulgas on vähem tuntud, aga oma ajas olulised sündmused nagu näiteks kohtuasi Los Angelese 1984. aasta olümpiamängude korralduskomitee vastu, ja Eestist tulnud jooksjate osalemine kuulsal Los Angelese maratonil just Eesti ja mitte Nõukogude Liidu esindajatena.
Eesti sai vabaks, vabadusvõitlus sai ajalooks, ja selle sisu on hakanud ajapikku ununema. Raamatus olen soovinud sellestki üht-teist talletada.
See ei ole üksnes meie pere lugu, vaid peegeldab usutavasti paljude Teise maailmasõja pagulaste mõtteid, hirme ja läbielamisi, mis on tuttavad tänaseski maailmas.”
Miks just võlulehviku tuules? Sest just need aitasid perel võõral maal hakkama saada…
Kuidas, sellest lugege juba raamatust.