1940. aasta suvel okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi. Seaduslik valitsus kukutati ja Eesti liideti NSV Liidu koosseisu. Okupatsiooniaastatel hakati neid murrangulisi sündmusi nimetama sotsialistlikuks revolutsiooniks. Mis aga tegelikult oli sõnapaari „sotsialistlik revolutsioon” taga?
Käesolev dokumendikogumik algab NSV Liidu noodiga 28. märtsist 1939, milles diplomaatiliselt, kuid ähvardavas toonis teeb suurriik teatavaks oma erihuvid Eestis, ja lõpeb 16 kuud hiljem „töötava rahva vennalikku perre” vastu võetud Eesti NSV konstitutsiooniga 25. augustist...

Seoses uue Eesti Vabariigi 20. aastapäevaga 2011. aasta 20. augustil annab Tammerraamat välja suurteose „ 20 aastat uut Eestit“. Tegemist on mahuka (teatme)teosega lähiajaloost. Eesti Vabariiki vaadeldakse sõnas ja pildis läbi kahe aastakümne.
Raamatu esimeses osas on putšipäevade kroonika; edasi kajastatakse kõiki valimisi, valitsusi, poliitikasündmusi ning kahte esimest aastat taasloodud Eesti Vabariigis. Lisades olulised dokumendid riigi loomisest.

Kividele on pandud nimesid, omistatud erilist väge, need on orientiiriks, mingi sündmuspaiga tähiseks. Uskumused ja jutustused kivide kohta kajastavad tegelikult inimeste endi tõekspidamisi, igapäevase elu juhtumusi, tegemisi ja toimetusi. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogudes on palju pärimusi, mis seotud Eestimaa kividega. Need said selle raamatu tekstiliseks aluseks, lisatud on fotod eri paigus asuvatest pühaks peetud kividest.

Edgar Rajandi “Raamat nimedest” ilmus esmakordselt 1966. aastal. Kuid oma tähtsust pole teos kaotanud tänaseni. Nii põhjaliku ning ülevaatlikku uurimust nimede ajaloo, päritolu ja tähenduse kohta ei ole rohkem seni Eestis ilmunud. Raamat on abiks oma lapsele nime otsimisel, aga ka lihtsalt teadasaamiseks, kust üks või teine nimi pärit ning mida see tähendab. Raamatu lõppu on lisatud nimeseadus.

Raamatusse “Euroopa ütleb” on kogutud valik Euroopa Liidu 27 riigi vanasõnu ja kõnekäände ning tuntud persoonide ütlusi, millest nii mõnedki juba üldteada aforismideks saanud, mõned aga üllatavad oma värskusega. Näiteks on Jakob Hurt, folklorist, keeleteadlane, ühiskonnategelane (1839–1907) öelnud: „Eestlased ei ole mitte kärblased, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab.“

Kümnendat aastat ilmuv aastaraamat “Kes?Mis?Kus?” võtab kokku aasta jooksul toimunud sündmused Eestis ja kogu maailmas nii pildis kui ka sõnas. Ainulaadne teatmeteos ilmub Eestis viimast korda.

Edgar Rajandi raamat "Raamat nimedest" ilmus esmakordselt 1966. aastal, kuid oma tähtsust pole kaotanud tänaseni. Nii põhjalikku ja ülevaatlikku uurimust nimede ajaloo, päritolu ja tähenduse kohta ei ole Eestis seni rohkem ilmunud. Antud, teisest täiendatud trükist leiab ka märtsist 2005 jõustunud Nimeseaduse, mis muuhulgas keelab veidrate eesnimede andmise oma lapsele. Lisatud on ka Eestis registreeritud mehe - ja naisenimede edetabel 7.detsembri 2006 seisuga. Samuti lastele pandud populaarsemad eesnimed (1990-2005), populaarsemad eesnimed kümnendite kaupa ...