Käesolevas albumis on ajaloolised fotod Eesti väikesaartest koos saarte lugude ja juhtumitega. Eesti on rikas väikesaarte poolest, kuid neid saari, kus püsivalt elatakse, pole palju. Tänasel päeval on kõiki selles fotoalbumis nimetatud saari võimalik külastada ja loodetavasti leiab keegi ka nendest vanadest fotodest ja lugudest inspiratsiooni oma silmaga praegust elu saartel vaatama minna.
Fotod on valinud Ivi Tomingas, tekstid koostanud Allan Espenberg. Raamat on valminud Riigiarhiivi Filmiarhiivi fotode põhjal.

Laste sõber Hull Teadlane toimetab Tartu Ülikooli muuseumis, teeb igasuguseid katseid ja eksperimente ning vastab lapsi huvitavatele küsimustele.
Kuna külalisi käib Hullul Teadlasel palju ja vastuseid kõiksugu küsimustele päritakse veel rohkem, siis otsustas ta küsimused kokku koguda ja neile ühekorraga vastata, nii et kõik huvilised siit raamatust neid lugeda võiksid. Juttu tuleb nii universumist, inimestest, loomadest, lindudest, puudest, taimedest jpm. Selleks aga, et laps ka ise kodus ühtteist järele proovida saaks, lisas teadlane raamatusse mõned katsed. Loe lähemalt

See omamoodi teatmeraamat annab põhjaliku ülevaate Eestis ligi saja aasta jooksul (1918–2017) erinevates valdkondades olnud päris esimestest esemetest, ehitistest, sündmustest, inimestest jne. Igast valdkonnast on valitud olulisemad, huvitavamad ning ka skandaalsemad asjad, isikud ja juhtumised. Kõik see on illustreeritud rohke ajaloolise fotomaterjaliga.
 

Füübits ehk siis FÜÜsika aaBITS on valminud koostöös paljude algklassilastega. Nad aitasid autoritel selgusele jõuda, mis on lastele huvitav ja mida nad tahavad teada.
 

„19. augusti 1991. aasta hommikul kell 8 kuulsin raadiouudistest, et Moskvas on loodud mingi erakorralise seisukorra komitee, mis hakkab nüüd juhtima meie suurt ja vääramatut Nõukogude Liitu. Kolm päeva, 19., 20. ja 21. august 1991, olid palavikulised ja kibekiired. Ajalugu tehti tundide ja minutitega. Enamik meist elas justkui omapärases transiseisundis – kas nüüd või mitte kunagi.

Seesama transiseisund jäi kestma ka pärast putši ning kestis järgmisel aastalgi. Pean aega alates 1991. aasta 19. augustist kuni 1993. aastani kõige murrangulisemaks Eesti...

Хорошо ли ты знаешь страну, в которой живёшь?

Вместе с Михкелем, Лизой и Мартой, а также с их семьёй, ты сможешь основательно изучить Эстонию.

Ближе познакомишься с историей Эстонии, её госудрственным устройством, природой, живописными местами, обычаями и многим, многим другим.

И тогда ты узнаешь и поймёшь,...

Kui hästi tunneb laps maad, kus elab? Koos Mihkli, Liisa ja Marta ning nende perega saab selle raamatus Eestit põhjalikult tundma õppida. Tutvuda lähemalt Eesti ajaloo, riigikorra, looduse, kaunite paikade, kommete ning palju-palju muuga. Abiks on üle 200 kauni foto Eestimaast. Iga peatüki juures on välja toodud olulisemad arvud või faktid Eestimaa kohta. Kõik see annab mängulises ilukirjanduslikus lahenduses lapsele põhjaliku ülevaate Eestist.

Augustis 2011 ilmus kogumik „20 aastat uut Eestit. 1. osa.

Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid. Murrangulised 1991, 1992”.

Oktoobris 2012 ilmus kogumik „20 aastat uut Eestit. 2. osa. Pöörased 1993–1996”, mis käsitles päev päeva haaval 1993., 1994., 1995. ja 1996. aasta sündmustikku. Lubasin siis, et taasiseseisvunud Eesti pööraste 1990ndate sündmustiku lahtikirjutamine jätkub.

See lubadus on nüüd täidetud ning antud raamat ongi selge järg kahele eelmisele osale.

Enda jaoks olen nimetanud sukeldumist seni...

Estonia hukk, lindiskandaal, rublaskandaal, Iisraeli relvatehing, jäägrikriis, Laari kukutamine, Meri tagasivalimine.

1990ndad olid pöörased sündmuste tulvalt, kui vaat et iga päev sündis midagi sellist, mille puhul annaks kasutada väljendeid nagu uus, esimene, tähenduslik, märgiline.

1990ndad olid pöörased sündmuste tummiselt olemuselt. Sündmuste kiires paisuvas tulvas kohtas ka vaat et iga päev midagi pöörast ning seda nii heas kui ka halvas tähenduses.

Päev päevalt pööraste 1990ndate sündmustikku käsitlev raamat on järg augustis 2011...

1940. aasta suvel okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi. Seaduslik valitsus kukutati ja Eesti liideti NSV Liidu koosseisu. Okupatsiooniaastatel hakati neid murrangulisi sündmusi nimetama sotsialistlikuks revolutsiooniks. Mis aga tegelikult oli sõnapaari „sotsialistlik revolutsioon” taga?
Käesolev dokumendikogumik algab NSV Liidu noodiga 28. märtsist 1939, milles diplomaatiliselt, kuid ähvardavas toonis teeb suurriik teatavaks oma erihuvid Eestis, ja lõpeb 16 kuud hiljem „töötava rahva vennalikku perre” vastu võetud Eesti NSV konstitutsiooniga 25. augustist...