See on raamat luuletaja ja tõlkija Ellen Niidu (1928–2016) elust ja loomingust. Raamatu autor on Ellen Niidu kunstnikust tütar Maarja Undusk, kellel muude allikate kõrval on olnud kasutada rikkalik kodune arhiiv ja perekondlik pärimus. Maarja Undusk: „Inimese elu igast päevastki oleks võimalik kirjutada terve raamat, nii et kirjutades tervest elust ühe raamatu on valik paratamatult subjektiivne. Lootkem, et Ellen Niidu olemus joonistub nende lehekülgede toel välja võimalikult aredal kujul.“
Kirjandusloolane Toomas Haug: „Meie ees avaneb meisterlikult...

Ühel päeval avastavad hiired, et nendega samas majas elab kass. Hiired tahaksid kassiga mängida, kuid see ainult magab, sest tema kõht on värsket kala ja vahukoort täis. Samas majas elab ka vanamees, kes tahab, et kass hiired kinni püüaks. Mis küll sellest kõigest välja tuleb?

1926. aasta detsembris läheb kaduma Agatha Christie. Politsei leiab naise tühja auto sünge ja sügava järve kallakult. Ainsaks vihjeks on ta auto rehvijäljed ja maha jäetud kasukas, mis on külma ööd arvestades väga kummaline.
Abikaasal ja tütrel pole Agatha asukohast aimugi ja nii asub kogu Inglismaa lootustandva krimikirjaniku jälgi ajama.
Üksteist päeva hiljem ilmub ta taas välja, sama müstiliselt nagu kadus, väites, et tal on mälukaotus ja seepärast ei oska ta anda mingeid selgitusi äraoldud aja kohta.
Nende üheteistkümne päeva mõistatus...

Muistne lugu värssides sellest, kuidas Vanapagan võtab Kaval-Antsu suurde majapidamisse sulaseks. Nutikas Kaval-Ants aga oskab oma jutu ja tegemised alati nii sättida, et Vanapagan kogu töö enesele teadmata ise ära teeb. Pildi joonistanud Joonas Sildre.

Lendsõnad on üldkasutatavad tabavad väljendid, aforismid, mõtteterad ja muud käibekeelendid, mis lähtuvad kirjandusest või silmapaistvate tegelaste ütlustest.
Lendsõnadeks on saanud ka piiblitsitaadid, mõne rahva kaudu laiemalt tuntuks saanud kõnekäänud ja vanasõnad ning läbi ajaloo keerdkäikude teatud mõistedki.
Siia raamatusse kogutud lendsõnad on meelelahutuslikuks meeldetuletuseks, et me ei unustaks oma kõne- ja kirjakeele sõnavara huvitavate ja ajast aega kestvate lendsõnadega rikastada.

Raamatu autor Valve Raudnask: „Ajakirjanik ei saa aega valida, küll mõjutab aeg tema tööd. Ma poleks unes ega ilmsi julgenud unistada, et saatus annab mulle ajakirjanikuna aja, kus vabadust piirab vaid su enese võimekus. Laulva revolutsiooni ja Eesti Vabariigi taastamise aastad olid imelised. Olime naiivsuse piirini lootusi täis. Tegingi käesolevasse raamatusse sellest ajast (1988–1994) valiku ajalehes Rahva Hääl ilmunud lugudest. Need peaksid meelde tuletama, et kui tollaste juhtide lennukusest on palju räägitud ja kirjutatud, siis rahva tubliduse ja vastupidamise kohta...

Eesti filmilavastaja ja operaator Mati Põldre on oma mälupildid raamatusse jäädvustanud filmimehelikult episoodidena. Neis on tõsist järelemõtlikkust, head nalja ja mis peamine – ajaloolist igavikustamist.
Mati Põldre. „See oli eriline kogemus, kui õhuke ja õrn filmilint on su näppude vahel ja saad seda pikemateks või lühemateks osadeks lõigata, kokku liimida ja vaadata, kuidas mõjub.
Täna, viiskümmend aastat hiljem, ei ole vaja liimida ega oletada, kas pilt on korralikult fookuses. Targad masinad mõõdavad, lõikavad, annavad ise saatesse. Aga ometi...

Selles raamatus on koos kogu maailmas kasutamist leidvad erinevad ennustamisvõtted.
Inimesed on aegade algusest saadik üritanud mitmesuguseid loomingulisi ja müstilisi vahendeid kasutades saatust mõjutavate jõudude toimimist mõista.
Olgu selleks teelehtedelt lugemine, tarokaartide kasutamine, käejooned või kristallkuul – ennustamise ajalugu on pikk ja paeluv.
Ei või iial teada, ehk paljastab mõni neist iidsetest ennustamisviisidest teilegi mõne varjatud saladuse ja juhatab kätte suuna oma unistuste teokstegemiseks.
*
Michael Johnstone...

Leiutajatekülas juhtub kogu aeg midagi.
Lepatriinud ehitavad Lotte pähe onni.
Jänes Otto puust kõrvad puhkevad ootamatult õide.
Kärbes Juhan lendab tühjast kurgitünnist ehitatud raketiga Kuu tagumisele küljele, et seal šokolaadijões supelda.
Leiutajatekülla saabuvad kauged külalised, Austraalia raudpart Pauliine ja Sansibari nahkvutt Fredy.
Külarahva jaoks ei ole selles kõiges midagi iseäralikku.
See on Leiutajateküla igapäevane elu.

Telesarja „ENSV“ üks stsenariste Gert Kiiler on koondanud ühte raamatusse ülevaate 12 hooaja jooksul sarja tegelastega juhtunust. Lisaks huvitavaid juhtumisi võtteplatsilt, ajaloolisi linke, mis seostuvad sarja tegevusega, ning näitlejate ja teiste tegijate meenutusi seoses „ENSV” tegemisega. Raamat on värvitrükis, illustreeritud paljude fotodega, mis populaarset telesarja hästi iseloomustavad.

Mait Malmsten (Ats): „Väga raske öelda, mis see õnne valem meie sarjal on olnud, et oleme...