Loodus oli Marie Underi suurima inspiratsiooni allikas. Seepärast on loodustsükli esimeses raamatus „Kevad“ läbilõige armastatud poetessi kevadluulest, mis tormiline, vabastav ning täis ahvatlusi, kirgi ja saladusi, hilisemas luules kohati ka neurasteenilisi toone.

Kuid tegemist ei ole ainult luuleraamatuga. Eri luuletsüklite vahel on eesti kunstnike teosed kevadest, mis loodud samal ajajärgul, kui Under kevadest luuletas (Ants Laikmaa, Konrad Mägi jt). Mõnegi raamatus esitatud kunstnikuga oli Under ...

Loe lähemalt

„Mu saatuse maa“ – sellise pealkirja on pannud kirjanik Aino Kallas teosele, kus avaldanud mälestuskilde Eestist ja eestlastest. Eesti oli soomlanna Aino Kallase jaoks saatuse maa vähemalt kahes mõttes. Kohtumine Oskar Kallasega sidus ta Eesti külge perekondlike sidemetega. Samuti sõlmusid Eestis rohked sõprused ja tutvused, mida kirjanik mälestustes meenutab. Aino Kallas suhtles paljude eesti haritlastega abikaasa konservatiivsetest mõttekaaslastest Noor-Eesti moodsate noorte intellektuaalideni.

Ka ...

Loe lähemalt

Helju Mänd: „Mälestused ise on pehmed nagu kassikäpad. Ja ka mina olen pehme kassikäpp. Ent mu küünekesel on veel varuks midagi, mida ma ei teadnud oodata ja mis mind ehmatab. Kriibib: kui inimene eksib, võib ta oma viga parandada, aga kui raamat eksib, on kuri karjas. Raamat ei tohi eksida. Viga jääb umbsõlmeks sisse ja seda ei haruta enam keegi lahti. Ja küüneke kriibib edasi. Kriibib: mõnikord on parem mõnest mälestusest loobuda, kui see kirja panna. Et see ei muutuks raamatus valesti mõistetavaks, ...

Loe lähemalt

Mida aasta edasi, seda vähem Eleanor mõistis, miks inimesed üldse abielluvad. Öeldakse, et naine ja mees moodustavad terviku, kuid tema arvates oli just vastupidi – abielu lõhkus terviku. Enne abielu oli tervik, aga pärast lõhuti see ilus ja täiuslik komplekt. Midagi võeti ära, midagi pandi juurde, midagi sobitati kokku hoopis sobimatute tükkidega. Ikka ja jälle juhtus, et tuli loobuda millestki endale nii olulisest, kuidas sai seda siis nimetada terviku moodustamiseks?

„Koidula on olnud osa meie lapsepõlvest, meie kooliharidusest, meie rahvustundest,” on kirjutanud kirjandusteadlane Sirje Olesk.
Antud kogumikus on valik Lydia Koidula luulepärandist koos Eesti Kirjandusmuuseumis tallel olevate käsikirjade vahevihiku ning unikaalsete fotodega.
Kaunilt kujundatud luuleraamatu pühendame Eesti Vabariigi taassünni 20. aastapäevale.
Lehekülgedel 1-16 Koidula käsikirjad (köidetud vahevihikuna) ning raamatu lõpuosas fotodest värviplokk, käsikiri kaanematerjalile ...

Loe lähemalt

Räppar Tommyboy (kodanikunimega Toomas Tilk) laulutekstide raamat, illustreeritud rohkete fotode ja joonistustega – nagu räpikogumikule kohane. Värvikirev ümbrus ei kahanda tekstide tõsidust. Kes tahab, see mõistab.

Eesti Romaaniühingu 2008. aasta romaanivõistlusel III koha pälvinud käsikiri. Žürii liige Peeter Helme: „Birk Rohelend on osav petis. Nimelt ei oleks ma käsikirja lugedes kuidagi tulnud selle peale, et selle autoriks on naine. Müts maha! Autor, kes oskab lugeja valejälgedele juhatada, on andekas!”
*
Raha eest saab kõike. Kõige lihtsamini saab nendelt, kellel on raha vaja. Meeleheitest pääsemisel on oma kindel hind – kõik see, mida lugesite endale kuuluvaks. Võib-olla on tõsi, et ...

Loe lähemalt

Romaan saamahimust, ootamatutest elukäänakutest ning vastupidamisest. Peategelaseks igasugust elu näinud mees, kes ühel hetkel saab aru, et mõnikord ei maksa kogemused midagi. Ei maksa ausus ega armastus. Maksab alatu tegu. Kas nii jääbki?

Mis on armastus ilma eluta? Mis on armastus ilma kannatusteta? Mis on armastus?
Raamat on valminud Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputööna.

Jutukogumik, milles kirjutanud nais(aja)kirjanikud, kes erinevatel aegadel ja -põhjustel ajakirjandusest kirjandusse põiganud või sinna hoopis päriseks jäänud. Tuntud ja natuke vähem tuntud nimed: Aita Kivi, Hille Karm, Elme Väljaste, Kati Murutar, Kärt Hellerma, Lea Arme, Kerttu Soans, Evelin Kivimaa, Kadi Heinsalu. Jutustused, milles otsitakse, leitakse, pettutakse. Aga ei kaotata lootust.

Külli oli üks meist, viieteistkümnest ajakirjanikuks pürgijast. Ajakirjanikku temast ei saanud. Küllist sai kunstnik. Ta oli täpselt nii õrn ja nii haavatav ja täis kõhklusi nagu loojale omane. Ta oli andekas mitmel alal, ainult eluga toimetuleku kunstis mitte. Suur, aga õnnetu armastus, võimatus end kunstiga ära elatada ning skisofreenia – need olid arvatavasti peamised põhjused, miks Külli elust vabatahtlikult lahkus.
kursuseõde Maire Aunaste

1985. a hukkunud 19-aastase poisi luulekogu.