See raamat on pühendatud inimtekkelise absurdi vahest ehk kõige võimsamale õiele kogu inimkonna senises ajaloos – Nõukogude Liidule. Seal viljeldud absurd sai alguse väheste inimeste eluvõõrastest ideedest, kuid need arenesid edasi ja haarasid endaga üha uusi inimesi, kuni hakkasid iseennast omaenda sisemisest jõust taastootma.
Absurdsed ideed sünnitasid absurdseid lahendusi, need omakorda nõudsid uusi absurdseid meetmeid, viimased uusi absurdseid ideid ja lõpuks ei saanud enam keegi aru, kust see ...

Loe lähemalt

Kui poliitilisi eesmärke on seaduslikult võimatu saavutada, astuvad tegevusse salatalitused. Teise maailmasõja lõpust alates heitlesid Ida ja Lääs ülemvõimu pärast Kesk-Euroopas.
Oma põnevas raamatus harutab Helmut Roewer toonaste Saksa ja Nõukogude luureoperatsioonide sasipundart 50 aasta jooksul (1945–1995), kirjeldab nende peategelasi ning näeb mitmeid poliitilisi sündmusi sootuks uues valguses. Helmut Roewer on külmas sõjas vahetult osalenud. Õppinud ülikoolis õigus- ja majandusteadust ...

Loe lähemalt

Sellesse mahukasse raamatusse on kogutud eesti meeste ehedad mälestused Nõukogude armee igapäevaelust aastatel 1951–1991. Neis kirjapanekutes on valu ja ängi, aga ka nalja ja absurdset olmekoomikat.

Lisaks selgitab Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts Nõukogude Liidu kohustusliku ajateenistuse teket ja korralduslikke põhimõtteid. Raamatus on mälestuste elavdamiseks üle 300 foto ja illustratsiooni.

Näiteks meenutab Nõukogude kohustusliku ajateenistuse algust Keeleinspektsiooni ...

Loe lähemalt

Võim, kirg ja poliitika ühinevad loos relvast, mis on kujundanud tänapäeva maailma. Pange käima raadio- või teleuudistesaade ja te kuulete reporterit rääkimas ründajatest, kes kandsid Kalašnikovi tüüpi automaate, või mässajatest, kes on relvastatud AK47-tega. Võtke kätte ükskõik milline kvaliteet- või kollane ajaleht ja te leiate vähemalt ühe pildi AK47-st. AK võib olla Iraagi valitsusvägede sõduri või mässaja, Afganistani mudžahiidi, Colombia rühmituse liikme, Palestiina püssimehe ...

Loe lähemalt

Richard W. Sonnenfeldt on ainus veel elus olev inimene, kes on pärast sõda vestelnud kõrgeimate natsikurjategijate Göringi, Speeri, von Ribbentropi, Streicheri ja teistega. Tollal 22-aastane kakskeelne reamees võeti oma üksusest tõlgiks ning temast sai 1945. aastal toimunud Nürnbergi sõjakuritegude protsessil Ameerika süüdistusmeeskonna peatõlk ja ülekuulaja.
Sonnenfeldt veetis tunde, küsitledes Hitleri käsilasi ja pitsitades koonduslaagrite ülemaid.
Käesolevas raamatus pakub Sonnenfeldt ...

Loe lähemalt

Raamatu autor Robin Denniston kirjutab: “Minu isa ei rääkinud oma lastele kunagi 30 salajasest aastast alates Esimese maailmasõja algusest kuni Teise maailmasõja lõpuni. Ta oli läbi ja lõhki diskreetne.” Tema isa, Alastair Denniston juhtis Briti valitsuse alluvuses tegutsenud kodeerimis- ja šifreerimiskeskust, tegeles välispoliitikas olulist tähtsust omanud signaaliluurega nii kahe suure sõja ajal ning ka rahu-aastatel. Alastair Denniston koos oma meeskonnaga murdis lahti šifreeritud diplomaatilisi ...

Loe lähemalt

Hitlerile adresseeritud kirju alustati mitmel moel. Näiteks “Mu füürer!”, “Väga lugupeetud härra riigikantsler!”, “Kõrgesti austatud härra Hitler!”, “Armastatud füürer!” jne. “Armsaks Adolfiks” nimetas teda ainult ta poolõde Angela Raubal. Hitlerile kirjutasid õpetajad ja õpilased, nunnad ja preestrid, töötud ja kaubandusnõunikud, admiralid ja rünnakrühmlased. Eeskätt tahtsid saatjad väljendada oma tundeid. Oli mehi, naisi ja lapsi, kes tõesti uskusid, et nad Hitlerit armastavad. ...

Loe lähemalt

Kui ma lõpuks pärast pikemat pausi jõudsin taas kolmanda nõuka-raamatu pooleliolevate tekstijuppide juurde, märkasin järjepidevamalt ja süvenenumalt töötades, kui paeluv on alateema “Minu esimene välisreis”. Mida rohkem see alateema mind aga paelus, seda enam koorus minu jaoks nähtavamaks suurem märksõna – (nõukogude) piir. Selle märksõna külge annab pookida tähendusrikkaid lisandeid ja seoseid. Piir ees. Üle piiri. Piiri taga. Raamat “Nõukogude piir ja lukus elu” avab need tähendusrikkad ...

Loe lähemalt

Raamat esitleb suurkujusid, kes saksa kultuuripärandit rikastades mõjutasid Euroopa ja kogu maailma arengut. Me saame teada, kuidas suurkujud nagu Albert Einstein ja Immanuel Kant raskustes lootust kaotamata oma eluga toime tulid, õnne tundes ülbeks ei muutunud ja oma jumalasse uskusid või, kui väljenduda poeetilisemalt, enesele tähti taevast alla tõid. Kirjeldatud suurmeeste kõrval seisid abikaasad, emad, armukesed, elukaaslased, trööstijad, innustajad, keda loomulikult kohtate selles raamatus. Kangelasi ...

Loe lähemalt

"Hitleri punkris" tugineb Armin Dieter Lehmanni mälestustele tema üleskasvamisest natsi-Saksamaal, kus ta võitles poisikesena Hitler-Jugendi ridades venelaste vastu ja teenis sõja viimastel päevadel Adolf Hitleri punkris kantseleihoone aia all Berliinis. Lehmann räägib läbi süütute silmade nähtuna meile loo natsirežiimi kujunemisest ja lõpuks teenitud karistusest. Need silmad jäid pimedaks tõele isegi siis veel, kui Hitleri Kolmanda Reichi vabisev hoone kokku varises. Alles pärast seda, kui füürer ...

Loe lähemalt

Külma sõja ajal oli Euroopas sisuliselt rindejoon. Winston Churchill nimetas seda "raudseks eesriideks", mis jookseb Balti mere äärest Aadria mereni. Suurema kokkupõrke ootuses olid olid selle liini mõlemale poolele paigutatud sõjalised jõud. Lääne-Euroopa riigid moodustasid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) just selle arvatava sõja ootuses. Kuid Nõukogude Liidu relvastuse ja vägede hulk oli pidevalt suurem. Ameerika Ühendriikide luure Keskagentuuri (CIA) ja Ühendatud Kuningriigi luureteenistuse ...

Loe lähemalt

"Kui 2006. aastal ilmus raamat "Ajaloo pööripäevad", siis avaldasin selle eessõnas kõhklemisi lootust, et raamatule tuleb ka järg. Kuna lugejad austasid tehtud tööd üldiselt heasoovliku tähelepanuga, siis järg tuligi. Ka selles köites on lood reastatud kuupäevade järgi kronoloogiliselt, st jaanuarisündmustele järgnevad veebruarisündmused ja neile märtsikuised, aga aastad on läbisegi. Selline esitusviis tahab olla omamoodi metafoor ajaloo enda kaootilisusest ja ühtlasi süsteemsusest. Kõik ...

Loe lähemalt

1945. aasta lõpul andis Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin korralduse koostada üksikasjalik ülevaade Adolf Hitleri viimastest päevadest Riigikantseleis ja ühtlasi kinnitada Hitleri surm. Üritusele pandi peitenimi "Operatsioon Müüt".
29. detsembril 1949 sai punane diktaator 413-l kirjutusmasinalehel omamoodi lõppkokkuvõtte Hitleri elust aastail 1933–1945 pealkirjaga "Hitleri toimik". NKVD salajane ettekanne põhineb Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteenri Heinz Linge ülekuulamisprotokollidel. ...

Loe lähemalt

Ajaloolane ja poliitik Lauri Vahtre on kalendaariumi põhjal kirja pannud osa Eesti ja muu maailma lugudest: Vabadussõjast, Tartu rahust, 40 kirjast, Eesti Kongressi valimistest, Gorbatšovi nn juunipöördest, Eesti Vabariigi esimesest põhiseadusest jpm.
Vahtre ise on kirjutanud: Ajalookirjutus kui inimeste tegutsemise taasesitus ei saa kuidagi mööda hiilida kõlbelistest otsustustest. Vastab tõele, et moraal ei tohi olla pealetükkiv. Vastab ka tõele, et moraal võib olla esitatud alternatiivina ...

Loe lähemalt

Enno Tammeri koostatud raamat “Nõukogude kool ja õpilane" jätkub kohast, kus jäi pooleli 2004. aasta detsembris ilmunud raamat “Nõukogude aeg ja inimene". Ehk sellest, kuidas lapsest püüti kasvatuslikult karastada nõukogude noor, kes omakorda astuks täisväärtuslike nõukogude kodanike vankumatusse perre. Rohkelt dokumenteeritud ja illustreeritud raamat on sündinud sadade inimese poolt saadetud materjalide põhjal.