Linda Saul (1907–1997) oli teatrimuusik ja vokaalpedagoog. Ta töötas Tallinna Töölisteatri ja Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri muusikajuhi ning Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulueriala pedagoogina.

Käesolevasse raamatusse on koondatud vestlused Linda Sauliga, tema päevikukatked ning õpilaste ja kolleegide kommentaarid. Kõik need moodustavad kokku Laulumemmena tuntud maineka pedagoogi suhtumise oma õpilastesse, töösse ja loomulikult muusikasse.

Intervjuud ja vahetekstid on kirjutanud Heino Pedusaar.

See omalaadne kogumik ei ole klassikaline elulooraamat ega n-ö mitteametlik elulugu.

Pettuvad need, kes lootsid paljastusi sadadelt erinevatelt allikatelt.

Teie käes on proua Evelin Ilvese ehk meie Evelini bibliograafiline biograafia, mis kajastab Eesti lähiajaloo sündmustikku ning on samas ka lähiajaloo peegelpilt.

Ühelt poolt saame aimu, mida ja kuidas meie Evelin enesest väljapoole kiirgab, milliseid avalikke signaale läkitab. Teisalt näeme, kuidas see kõik kinni püütakse, millise sousti ja võimendusega üle kajastatakse.

Veendute, et kas...

See raamat räägib legendaarsest kondiitrist Kuno Plaanist. Ta alustas tööd 1948. aastal kohvikus Tallinn. 1972. aastal, mil avati hotell Viru, sai Kuno Plaanist kondiitritsehhi juhataja. Virus töötas ta 1995. aastani. Tema kondiitriloomingust on eriti tuntud ja hinnatud Viru kringel ning Olümpia ja Vigri küpsised. Praegu on tal oma firma Kuno Plaan & Kondiitrid.

"Saia tuleb teha hea tujuga," kõlab üks kümnest kondiitrikäsust, millest Kuno Plaan on alati kinni pidanud. Miks on muidu kõik tema küpsetatu nii maitsev.

Raamatus on Plaani kuulsamate küpsiste,...

Anne Velli: „Türkiis on mu lemmikkivi ja türkiissinine mu lemmikvärv. Inimesed, keda siin raamatus kirjeldan, ongi nagu türkiissinised ehtekivid või mälestuslaigud mu elus.

Halb ununeb aastatega, jääb vaid hea. Olen kirja pannud ainult parimad mälestused parimatest inimestest. Osa kõnnib tänagi kuulsuste alleel, osa on ammugi teispoolsuses, osa aga jäänud ehk tänu oma liigsele tagasihoidlikkusele unustusehõlma.

Kõlab klišeena, et oh ja ah, kuidas mul on vedanud, et olen saanud selle ja sellega koostööd teha ja lavalaudadel olla, aga muudmoodi ei oska...

2003.–2004. aastal rääkisid Lia Laats, Kaljo Kiisk ja Kalmer Tennosaar Enno Tammerile oma elust. Keegi ei teadnud, et need pikad jutuajamised jäävad Lia Laatsile, Kaljo Kiisale ja Kalmer Tennosaarele viimaseks laiema publiku jaoks mõeldud vestluseks oma elust. Lia Laats ja Kalmer Tennosaar sulgesid silmad igaveseks uneks enne, kui valmis lõplik tekst nende viimase eluvestluse põhjal. Kaljo Kiisk nägi lõplikku teksti ning leidis, et on jutud oma elust ära rääkinud ning kõik ka ilusasti kirja saanud.

Kõik ei saagi kunagi kirja, millalgi jääb ikka üks või teine...

Marie Underi pikk dramaatiline elu ja vastuoluline loomingulugu tõestavad, kuivõrd tihedalt on ühe erakordse eesti naise elu seotud mitte ainult eesti kirjanduse ja ajalooga, vaid kogu Euroopa kultuuri ja maailmapoliitikaga. Mis ikkagi tegi võimalikuks selle, et ühe väikese eesti tüdruku unistus luuletajaks saada saavutas säärase murranguliselt loova jõu? Kuidas leidis Marie Underi luule tee eesti rahva südamesse, kuhu see on ka jäänud? Mil moel õnnestus Underil täita ühekorraga nii individualistlikult romantilise kui klassikaliselt ühiskondliku luuletaja rolli?...

Tuntud ajakirjanik Valve Raudnask kirjutab oma raamatu kohta: „Ma ei tahtnud teha raamatut, kus viimane kui asi, mis hinge taga on ja meelde tuleb, saab kirja pandud. Avameelsus on ju tore, aga ainult sellest ei piisa. Midagi peab ka öelda olema. Pealegi arvan ma, et kui eluloojutustaja end päris alasti kisub, hakkab tal endal ehk kergem, aga lugejal võib-olla hoopis piinlik. Algul arvasin, et oma lapsepõlvest ei kirjuta ma midagi. Ometi pole inimene lapsepõlveta arusaadav. Seetõttu viin lugeja kõigepealt Võrumaale Krantsi tallu.
Ema või isana ei taha mitte...

See ei ole järjekordne elulooraamat, kuigi räägib elust. Kunagine varieteetantsija ja pragune tantsupedagoog Ülle Toming on pannud oma südame koos mälestustega paberile, tuues lugejani pilte inimestest, kelle kadumisel on autor nad kaasa võtnud mälestustesse ja unenägudesse: abikaasa Jüri Krjukov, tantsupartner Mait Agu, esimene abikaasa Toomas Mänd… Inimestest, kes on mõjutanud ta elukäiku: õpetaja Liia Leetmaa, baleriin Juta Lehiste, varieteelaulja Maie Tõnso, laulja Uno Loop jpt.
Ise tõdeb raamatu autor nii: „Ei oska arvata, kas see, mis minule ...

Heljo Männi päevikulaadses mälestusteraamatus oma kaasaegsetest saame teada nii mõndagi isiklikku ja isikupärast eesti kirjanikest, heliloojatest, näitlejatest, kultuuritegelastest. Lühikesed mälupildid vahelduvad fotodega ning annavad erakordselt huvitava terviku loomisest ja loomevõimalustest, tööst ja elust ajal, mida aasta-aastalt üha vähemad mäletavad. Seda väärtuslikumad on Heljo Männi poolt kirjasõnasse talletatud lood. Lihtsad ja keerulised, naljakad ja kurvapoolsed. Nõgesed ja nartsissid – kõrvetavad ja siravad.

Sirje Kiin: "Mul olid USA suhtes eelarvamused, nagu on ikka neil, kes seal käinud ega elanud pole. Ent viis aastat tagasi kohtusin inimesega, kellesse armusin. Mees on kümnendat põlve ameeriklane. 2007. aastal abiellusime ja rajasime uue kodu Madisonis, Lõuna-Dakotas. Avastasin teispool maakera uue ilma. Aga aluseks on armastuslugu, mis viis kokku eesti naise ja ameerika mehe.
Kirjutasin sõpradele Eestisse oma USA-elust kirju, valik neist on saanud raamatuks. Niisiis, see on minu Ameerika-avastamise raamat."